Tahtsime maja,
mis astuks kõrvale.

Kuidas see algas

Klaaskast, rannajoon ja üks küsimus.

Esimene Etnika maja ehitati meile endile. Tahtsime kohta, kus linnarutiin selja taha jätta, ja märkasime, et iga suvila, mida vaatasime, oli tavalise maja väiksem versioon: samad seinad, samad toad, sama kaugus õuest. Meie tahtsime vastupidist. Nii vähe maja kui võimalik ja nii palju kohta kui võimalik.

Nii kavandasime pika ja madala mahu, mõlemal küljel klaas, ja panime selle paari meetri kaugusele veest. Sees tamm, väljas see, mida ilm parasjagu tegi. Esimene talv ütles, et meil oli õigus. Lumi klaasseina ees, tuli toas, ja rohkem polnud millelegi mõelda.

„Kodu on armastuse, lootuse ja unistuste alguspaik.“

Sellest majast sai Signature ja Signature'ist väike ettevõte. Inimesed palusid seal ööbida, nii hakkasime majutama. Inimesed palusid endale osta, nii hakkasime neid Eestis valmis moodulitena tootma. Siis küsiti midagi veelgi väiksemat, aeda, metsakrundile või külalistoaks puude vahele. Sellest sai Zen.

Mida me usume

Väikeses ruumis elamine avardab kogemust sellest, mis sind ümbritseb. See küsib lihtsamat elu ja kulutab vähem energiat. Kasuta ainult vajalikku, ehita hästi ja pane sinna, kus maastik teeb ülejäänu. See on kogu filosoofia ja mahub postkaardile, mis on umbes majade suurus.

Kuhu me liigume

Jätkame majutamisega, sest nii õpime, mida maja ja selle külalised vajavad. Ehitame ühe hoolikalt kohandatud mooduli korraga. Teeme koostööd ka maaomanike ja majutusettevõtjatega, kellel on vaade, kuid puudub sobiv maja. Nii saab rohkem inimesi ärgata samasuguses paigas nagu meie sel esimesel talvel.